Sõidukite tehnoülevaatus

Et sa saaksid kindel olla oma sõiduki tehnilisest olukorrast ja et sõiduk vastaks Transpordiameti poolt kehtestatud normidele, peab auto läbima regulaarse tehnoülevaatuse. Siin on väike ülevaade, mida tehnoülevaatusel kontrollitakse ning kuidas iga sõiduki omanik saab ülevaatuseks valmistuda.

Peale liikluseeskirjade järgimist on autojuhil kohustus tagada ka sõiduki ohutut tehnilist seisundit. Auto tehniline seisund ei mõjuta ainult liiklusohutust, vaid ka keskkonda. Halvasti kinnitatud rehvide turvapolt võib põhjustada liiklusõnnetust, ebapiisav mootori hooldus aga saastab keskkonda suuremal määral kui korras sõiduk. 

Tehnoülevaatuse liigid

Tehnoülevaatus on üldjuhul korraline tegevus, mida peab tegema iga sõiduki omanik. Kui lisaks korralisele ülevaatusele on ka teist liike tehnoülevaatusi, mille kohta tasuks samuti teada. 

Ülevaatuse liikideks on:  

• korraline ülevaatus;
• korduvülevaatus;
• erakorraline ülevaatus;
• eriliigiline ülevaatus:  kiirabi, õppesõiduk, eksamisõiduk, takso, ohtlike veoste (ADR) veoks mõeldud sõiduk ja CEMT-sõiduk

Ettevalmistus tehnoülevaatuseks

Muretut tehnoülevaatuse läbimist aitab õige ettevalmistus. 

Jälgida tuleks korralise ülevaatuse tähtaega, mis on märgitud sõiduki registreerimistunnistusel. Soovituslik on tulla tehnoülevaatusele paar kuud enne tähtaega.

Sõiduki registreerimistunnistus peab olema kaasas, et tehnoülevaatuse lõppedes oleks võimalik teha auto passi vastav kanne ülevaatuse kehtivuse aja kohta.

Ülevaatusel kontrollitakse ohukolmnurga ja tõkiskingade olemasolu ja seisundit. Lisaks kontrollitakse tulekustuti säilivusaega. Tuleks veenduda, et need abivahendid on sõidukis olemas nähtavas ja kättesaadavas kohas ning nad on heas seisundis.

Sõiduki sujuvat tehnoülevaatust abistab ka üldine sõiduki hea seisukord. 

Mida kontrollitakse tehnoülevaatusel?

Ülevaatusel kontrollitakse sõiduki tehnilist seisukorda, mis tagab auto ohutu osalemise liikluses. Kontroll on nii visuaalne kui ka testitakse olulisi sõiduki osasid.

Tehnoülevaatusel tehakse selgeks sõiduki vastavus kehtestatud riiklikele nõuetele:

• Sõiduki identifitseerimine. Visuaalne dokumentide, valmistajatehase tähise (VIN kood), registreerimismärgi kontroll.
• Pidurisüsteem. Sõidupiduri, käsipiduri, pedaali ja muude süsteemi osade mehaanilise seisundi ja toimimise kontroll. Teostatakse nii visuaalselt, käitamisega, teekatsetustega kui ka ühenduste lahti võtmisega.
• Juhtimisseade. Vaadeldakse ja tehniliselt testitakse roolimehhanismi, rooliratast, – sammast ja juhtrauda.
• Nähtavus. Vaatluse käigus tehakse selgeks klaasi, tahavaatepeeglite ja – seadmete seisundit ning vaatevälja takistuste puudumist. Proovilülitamist kasutatakse klaasipuhastite, -pesurite, -soojendi ja tõstukite puhul.
• Tuled, helkurid ja elektriseadmed. Lähi-, kaug-, piduri- ja suunatulede ning muude tulede, aku ja signaali kontroll vaatlusega, proovi lülitamisega või seadmega.
• Veermiku ja vedrustuse tehnilisel kontrollil kasutatakse kanalit, tõstukit, lõtkutestrit, rakendatakse vertikaal- või külgjõudu, sõidetakse edasi ja tagasi.
• Šassii ja sellele kinnitatavad osad. Šassiile ehk raamile ja sellele kinnituvatele osadele, kabiinile ning kerele teostatakse üldjuhul visuaalset kontrolli.
• Muu auto varustus. Turvavööd ja turvavarustust, muid seadmeid ja varustust samuti kontrollitakse vaatluse käigus.
• Saasted. Heitgaaside, müra ja lekete kontrollimisel vaatlusele lisaks kasutatakse ka heitgaasianalüsaatorit ja suitsususe mõõturit.
• Täiendavalt kontrollitakse: taksomeetrit, õppesõidukit, bussi, alarmsõiduki ja eriotstarbelise sõiduki varustust, spidomeetrit, sõidumeerikut, kiiruspiirikut ja muid mõõteseadmeid.

Tehnoülevaatuse järel tegevused

Kui ilmneb, et mõni tehnoülevaatuse käigus kontrollitav sõiduki osa või tegur ei vasta nõuetele, siis tuleb tuvastatud viga esmalt likvideerida ja seejärel tulla korduvülevaatusele.